Säilinud savitahvitel äridokumentide hulgast on leitud omaaegseid töökäske. Näiteks savitahvleid, kus tööjõukulud olid arvestatud vastavalt tehtud töödele. Töökäskudel märgiti ära väljaantud materjali (vilja) kogused ning need olid kinnitatud vastutava isiku poolt. Hilisemad savitahvlid- dokumendid näitavad, et vanas Babüloonias tunti selliseid mõisteid nagu inim- päev, erinevad tööd olid normeeritud olenevalt töö iseloomust, töö teostaja kvalifikatsioonist, soost ja vanusest.
Säilinud ürikute alusel võib oletada, et töökorraldus ja dokumentide liikumine toimus järgmiselt: järelvaatajad või töödejuhatajad saatsid tööde tegemiseks vajaliku inimeste arvu oma juhatusele. Kõrgemal tasemel kontrolliti tööjõuvajadust, tehti muudatusi ja kinnitati tööjõu tellimus. Siinkohal oli kasuks erinevate tööde tööjõu- ja materjalikulu normid. Kui tööde teostamiseks vajaminevate inimeste arv oli kinnitatud, arvestati välja materjali ja tooraine vajadus. Järelvaatajad pidasid tööde ja töötajate arvestust, koondid nendest arvestustest ja aruanded tööde teostamise kohta saadeti edasi kõrgemale poole, algdokumendid aga suunati arhiivi. Pärast aruannete läbivaatamist, suunati ka aruanded samasse arhiivi. Uurijad arvavad aga, et aruandeid ei koostatud eriti regulaarselt.
Töökäsud ja normid olid kasutusel nii riiklike tellimuste ja suuremate tööde teostamisel kui ka eraettevõtluses.
On säilinud dokumendid töö ja arvepidamise korraldamisest ühes kangatöökojas. Töötajad said laost materjali, seejuures kangakudumise normid olid vastavusse viidud materjali kvaliteedi ja kaaluga. Arvestus peeti sellegi üle, kust vill oli tarnitud, villa ehk materjalikulu, lõngakulu, töötajate arv, nende töötasud väljendatuna toiduainetes, toodetud kangaste sordid ja ogused.
Ehituses kasutati mõistet „keskmine tellis“.
Sissetulnud ja väljaläinud varade ja materiaalsete väärtuste üle peeti arvestust ja need grupeeriti eraldi. Gruppide sees arvestati sissetulekuid ja väljaminekuid iga varaliigi kohta. Kõik varade ja materjalide liikumised märgiti savitahvlitele üles, sealsamas fikseeriti ka erinevuste ning puudujääkide põhjused.
Babüloonia oli suurriik, selle haldamiseks nii riiklikul kui eraõiguslikul tasandil oli vaja korraldada arvepidamist nii, et varad säiliksid ja töö tootlikus oleks kontrolli all.